Õpingud Erasmuse programmi raames väliskõrgkoolis võivad kesta kolmest kuust 12 kuuni.

Erasmuse üliõpilase õpinguid välisriigis, sealhulgas ka eksameid ning muid arvestuslikke töid, peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.

 

Juba enne õppeperioodi algust välismaal peab üliõpilane koostama õpinguplaani ning selle oma kooliga kooskõlastama. Õpinguplaani alusel koostatakse õppeleping, mis on õpinguplaani kinnitav allkirjastatud kokkulepe üliõpilase, kodukõrgkooli ja vastuvõtva väliskõrgkooli vahel. Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud välismaal on kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega ning täielikult tunnustatud kodukõrgkooli õpingute osana.

Vahetusüliõpilane peab olema võimeline väliskõrgkooli õppetöös aktiivselt osalema. Paljudes Euroopa kõrgkoolides pakutakse mitmesuguseid loengutsükleid ka inglise keeles ning sellisel juhul ei ole kohaliku keele valdamine õppetöös osalemise eelduseks.

 

Üliõpilastele, kes asuvad õppima koolis, kus õppekeeleks on mõni Euroopas vähemkasutatud keel, pakub Erasmus võimalust osaleda enne õppeaasta algust toimuvatel ettevalmistavatel keelekursustel.

Vastuvõttev kõrgkool ei tohi nõuda Erasmuse üliõpilaselt õppemaksu ega lisatasu registreerimise ja eksamite või labori ning raamatukogu kasutamise eest, küll aga võib üliõpilase kodukõrgkool küsida õppemaksu ka välismaal veedetud õppeperioodi eest.

 

Üliõpilasel tuleb lisaks tavalistele igapäevastele elamiskuludele arvestada ka täiendava väljaminekuga kindlustusele, elamisloale ning sõidupiletitele. Et elukallidus, sõidukulu ning ka konsulaarnõuded võivad riigiti oluliselt erineda, tuleb kuluarvestus teha iga kord eraldi.

Vahetuses osalevatel üliõpilastel on õigus taotleda stipendiumi, mis aitab katta vahetusega seonduvaid lisakulutusi. Programmi Erasmus stipendium ei kata aga kõiki välismaal õppimisega seonduvaid kulusid ning vajalik on kindlasti ka omafinantseerimine. Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke stipendiumeid, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

 

Üliõpilane võib välismaal õppimise perioodiks taotleda lisatoetust ka riiklikest ning eraõiguslikest fondidest, ent ei või Erasmuse stipendiaadina välismaal viibimise ajal kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat stipendiumi. Topeltfinantseerimise vältimiseks kehtib sama tingimus ka riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak ja riikidevaheliste lepete alustel makstavate stipendiumide kohta.

 

Stipendiumi eraldamise otsustab üliõpilase kodukõrgkool. Hariduskoostöökeskuse kõrgkoolidele antavate vahetustoetuste hulk ja suurus sõltuvad kõrgkoolide senisest aktiivsusest, nende rahvusvahelise koostöö suundade kokkulangevusest programmi prioriteetidega ning Eesti riigi rahalistest võimalustest.

 

Erasmuse üliõpilase staatust ja privileege võib kasutada ka ilma stipendiumita.